Ma olen mosaiike pildistanud küll. Suur osa me DeStudio töödest koos Herkki E. Merilaga on pildistatud mosaiikselt. Hiljem olen proovinud mosaiikset nägemisviisi aistitavaks muuta veel mitmel erineval moel. Ükskord kõndisin sadu meetreid piki Kütioru ojasid ja pildistasin neid fragment haaval üles, et hiljem arvutis kokku monteerida. Sellest pidi saama ülipikk fotoinstallatsioon ühe Korea betooni valatud jõe seintel, aga see projekt jäi ära või lükkus edasi ning Kütioru ojafragmendid leidsid omale koha Narva-Jõesuu Meresuu SPA aatriumis.

Kuna ma mosaiigiga ei puutu kokku esimest korda, siis on selge, et 5 kaadri kõrgust ja näiteks 20 kaadri laiust panoraami käe pealt pildistada ning loota see pärast veatult kokku monteerida, on üsna naiivne ülesandepüstitus. Vaja läheb statiivirobotit, mis kaamerat mõõdetud sammul edasi liigutaks. Laenasin Andrus Kõresaarelt proovivõteteks GigaPan EPIC pro, aga see riistapuu hakkas nii meeldima, et pidin omalegi sellise ostma. Tema pildistab mosaiike vaat niiviisi:

Lisaks on tal päris tark tarkvara, mis selle mosaiigi ka kenasti kokku õmbleb. Käsitööks jäävad retušš, valguse muutumisest tingitud värvikorrektsioonid ja liikuvad detailid liitekohtades. Ülimugav. Samas on kolmekilost haralist kaadervärki ülimalt ebamugav kohale vedada koos piisavalt raske statiivi ja kogu ülejäänud tehnilise kolaga. Overall pakkus lahkelt välja oma uusima tehnika ning kandis hoolt, et me tehnikakott liiga kergeks ei jääks. Bravo! Koos filmitehnikaga kaalub see nüüd 30 kilo. Canon toodab ka meditsiinitehnikat. Huvitav, kas nad mulle uued põlveliigesed teevad, kui ma kogu selle koorma võttepaika vean läbi Petšorsk-Ilõtši kaitseala teedeta maastiku?

Ma arvan, et meie nägemine ongi mosaiikne. Me valime oma meelekildudest ise, mis maailmapildi me kokku ehitame, või valib keegi teine meie eest. Ükskord jaaniööl heitsin metsa alla alasti magama. Kui ma üles ärkasin, olin kaetud sääskedest, kes mind jõid. See oli valus, aga ka võimas. Iga sääsk, kes mu kehalt veretilgaga lahkus, jättis mälestuseks ühenduse oma silmadega. Mu silmad olid nagu kari pisikesi helikoptereid, kes Kütiorgu pidi laiali paiskusid. Ma nägin kõike, mida nemadki nägid. Aga see ei olnud lihtsalt nägemus, vaid liitsilmade nägemus – iga piksel, mis minuni jõudis, jõudis kordistatuna, astendatuna nagu kassettmürsk.

Paari päeva pärast asume teele. Esimene ekspeditsioon läheb Komimaale koos assistentide Lembit Jürgensoni ja Maarja Pabuneniga. Seniks muusikat!"

Canoni X-sarja videokaamerates kasutusel olevale pildistiilile sarnaselt vähendab ka see uus pildistiil filmimisel värviküllastuse astet ja kontrastsust. Seega on see ideaalne videograafidele järeltöötluses värvide redigeerimisel, eriti Canoni X-sarja mudelitega varasemalt jäädvustatud materjali täiendamisel või siis neile, kes soovivad täis-HD-videotele kohe uut õhkkonda lisada. Peale selle saab uut pildistiili rakendada ka RAW- või JPEG-vormingus jäädvustatud fotodele.

Uut pildistiili on võimalik alla laadida aadressilt http://software.canon-europe.com/

Uus teleobjektiiv on püsiavaga F4.0, Ultrasonic teravustamismootori, kolmerežiimilise stabilisaatori ja sisseehitatud 1.4 x telekonverteriga, mis muudab fookuskauguse soovi korral kuni 560mm. Objektiivil on täis-manuaalne teravustamisvõimalus, AF stop nupud, Power AF teravustamisrežiim sujuvaks teravustamiseks filmimisel. Komplektis on varjuk, statiivikinnitus, želatiinfiltri hoidja ja kandekohver.

Fotograaf Andy Rouse on kirjutanud küll pika, kuid väga hea ja huvitava ülevaate oma 6. kuulisest kogemusest EF 200-400 mm objektiiviga. Soovitame kindlasti neil lugeda, kellel huvi suur ning mahti pikemalt keskenduda.

“Selle aasta jooksul teen koos assistentidega terve rea ekspeditsioone Venemaa Soome-Ugri aladele, Soome ja Norrasse, et pildistada ERMi uue maja Soome-Ugri püsiekspositsiooni jaoks panoraamfoone. Panoraampildid peavad kujutama hõimurahvaste traditsioonilisi elupaiku – loodust, mis nende kultuure vorminud on. Kohati tuleb sujuvalt üle minna metsatundrast polaartundraks või taigast asustatud põllumaaks, see saab minu jaoks väga põnev maaling olema.

Panoraam läbib kogu Soome-Ugri rahvaste ekspositsiooni, tuleb 5 m kõrge ja ühtekokku 212 m lai. See on kaugelt suurem foto kui ma iganes teinud või mõtelda julgenud olen. Ilmselge, et tavapärase metoodikaga sellist ei lahenda. Isegi suurima pildiväljaga EOS-1 Ds Mark III annaks mulle vertikaalis üksnes 5616 pikslit. Kui see 5 meetri kõrguseks välja suurendada, teeb see trükitiheduseks 28 dpi – väga vähe detaili ja palju müra, pixliruute ja pudruseid kontuure. Veelinnud naeravad sellise materjali peale ja kogunevad tohutusuurtesse parvedesse. Sookured puhuvad trompetit ja lagled luigutavad. Isegi osavaima interpolatsiooniga piksleid juurde valetades saaks selline väljatrükk sama mage kui jaemüügi fototapeedid. Niisugust rahvusmuuseumisse ei pane.

Hea lahendus oleks teha töö Toomas Kalve kombel plaatkaameraga. Välitingimustes on värviilmutus aga ilmvõimatu, kulukatel ekspeditsioonidel pildistatu testimata jätmine liiga riskantne ja digitaalne plaatkaamera on nii kallis, et see ei mahuks ERMi ekspositsiooni eelarvesse mitte kuidagi ära. Järelikult tuleb teha mosaiikne panoraam. Mosaiik tuleb pildistada mitmekorruselisena. Olen selliseid jadasid käsitsi teinud ja kogenud kõikvõimalikke probleeme.

212 meetri laiuse ja 5 meetri kõrguse foto puhul tekib probleeme harjumuspärasest palju rohkem. Seda nii pildistamise kui pildi töötlemise küsimustes. Mida võtaksid sina ette, kui nii keeruline ülesanne esile kerkib? Mina pöördusin kõige professionaalsemate poole. Visuaali aitab üles ehitada Overall Canoni tehnikaga. Digitaalset töötlust aitab teha Valge Klaar Apple'i tehnikaga. Minu asi on kured ja lagled kokku kutsuda.

Alljärgnevalt kaks monumentaaltööd 2008. aastast, ilma millise kogemuseta poleks ma söandanud ERMi hiidpannood ette võtta. Seni mu suurimaks tööks on pannoo Võru Kagukeskuse aatriumis. See on 2m kõrge ja 50m lai. Narva Jõesuu Meresuu Spas panid mu pildid üles kaks alpinisti, mina ise nii kõrgele ronida ei osanud ja poleks julgenudki."

• Parim algajatele mõeldud digipeegelkaamera: Canon EOS 100D
• Parim eksperttaseme digipeegelkaamera: Canon EOS 6D
• Parim professionaalne digipeegelkaamera objektiiv: Canon EF 24–70 mm f/2,8L II USM
• Parim eksperttaseme fotoprinter: Canon PIXMA PRO-10
• Parim videofunktsiooniga digipeegelkaamera: Canon EOS 1D C

Canoni auhinnaliste toodete tunnustamisel esitas TIPA žürii ka järgmised kiiduavaldused:

Parim algajatele mõeldud digipeegelkaamera: Canon EOS 100D

Kaamera Canon EOS 100D lükkab ümber arvamuse, et digipeegelkaamerad peavad olema kogukad ning pakub digipeegelkaamera käsitsust ja vaadet soovivate kasutajate jaoks meeldivat alternatiivi CSC-formaadis kaameratele. Võimaldab kaamera portatiivse ja kerge korpusega Canoni kogu EF- ja EF-S-objektiivivalikut kasutada. Selle 18 MP APS-C-formaadis CMOS-sensor pakub fotode korral ISO-ulatust 100 – 12 800 ja videorežiimis 100–6400. Hybrid CMOS AF II võimaldab reaalvaatega jäädvustades täpset teravustamise jälgimist ning videokvaliteeti täiustavad täis-HD-võimalus. Movie Servo AF. 3-tolline LCD-puuteekraan pakub kiiret ligipääsu kaamera juhtsätetele ja funktsioonidele.

Parim eksperttaseme digipeegelkaamera: Canon EOS 6D

Kaameras Canon EOS 6D on ühendatud kasutajasõbralikud omadused tipptasemel fotograafiasuvanditega. Sellel on 20,2 MP täiskaadriline CMOS-sensor ja täis-HD-video (1080p) salvestamise võimalus. Täiskaadriline eelis on suurepärase kvaliteediga, pakkudes seadmeomast ISO 25 600 ja enamgi. Ere 104 000 punktiga 3-tolline ekraan võimaldab videoid ja fotosid kõrge eraldusvõimega reaalvaates kadreerida ja jäädvustada. Nupp Q kuvab ekraanimenüü kõige sagedamini kasutatavate juhikutega ning muudab koos muude spetsiaalsete nuppude ja 8-suunalise valiknupuga jäädvustamiskogemuse eriti meeldivaks ja kiireks.

Parim eksperttaseme fotoprinter: Canon PIXMA PRO-10

Mudel PIXMA PRO-10 on juhtmevaba ja AirPrint-võimalusega printer, milles on kasutusel Canoni uued 10-värvilised LUCIA pigmenttindid ning lisaks ka Chroma Optimizeri kassett, mis aitab bronzing-efekti ja metameerseid vigu eemaldada. See printer võimaldab kasutada kahte paberiteed: tagumist salve erineva paberi jaoks ning käsisöödupilu paksema ja raskema prindimaterjali jaoks.

Parim videofunktsiooniga digipeegelkaamera: Canon EOS-1D C

Canoni esimene hübriid-digipeegelkaamera EOS-1D C sisaldab 18 MP täiskaadrilist CMOS-sensorit, mis suudab jäädvustada 4K- (4096 x 2160) või HD-videot ning JPEG- ja/või RAW-vormingus 18 MP fotosid. Eeskätt filmi- ja teletööstuse või eriprojektide jaoks mõeldud 4K-salvestust saab kasutada kaadrisagedusel 24p või 25p ja HD-salvestust sagedusel 60p. Materjal salvestatakse CF-kaartidele ning kasutada saab kõiki Canoni EF-objektiive. Kaameral EOS-1D C on olemas ka kõik pildistamiseks vajalikud professionaalse digipeegelkaamera funktsioonid, mis muudavad selle tänapäeva professionaalide jaoks äärmiselt mitmekülgseks kaameraks.

Parim professionaalne digipeegelkaamera objektiiv: Canon EF 24–70 mm f/2,8L II USM

See fikseeritud avaga Canoni suumobjektiiv koosneb 18 elemendist 13 rühmas ning sisaldab ka 1 Super UD ja 2 UD-läätseelementi. Kasutatud on kaht tüüpi asfäärilisi läätsi, mis aitavad kogu suumiulatuses ja terves kaadris sfäärilist aberratsiooni vähendada ning optimeeritud vääristused minimeerivad varikujutisi. Objektiivil on ringjas 9 labaga diafragma, rõngastüüpi USM ja kiire protsessor koos täiustatud AF-algoritmidega, võimaldades vaikset ja kiiret automaatteravustamist. See on ka parema vee- ja tolmukindlusega ning esi- ja tagalääts on kaetud fluorkattega.

Versioon 1.2.1 toob endaga kaasa järgmised muudatused:

• nüüd on võimaldatud pakkimata HDMI väljund
• Canoni EF objektiivide kasutamisel koos Canoni telekonverteritega, maksimumavaga f/8, töötab nüüd keskmine teravustamispunkt

Parandatud on: 

• teravustamise kiirust kui kasutada Canoni Speelite AF abivalgust
• infovahetust WFT-E7 Wifi saatjaga - kui FTP ühendusel piltide edastus õnnestus, kuvatakse (0), kui ebaõnnestus, siis kuvatakse (X)

Parandatud on viga, kus:

• Live View või videoreziimis pildistamisel pilt LCD ekraanil hangus ja kuvati Err 70 või 80
• pildinäidikus kuvati AEB pildistamisel vale infot
• järjestikuse pildistamise valikul, järjest pildistamisel tekkis peale pildistamist hetkeline paus enne kui info kuvati
• toimimisvead Eye-Fi mälukaardiga
• EF 24-70mm F4 IS USM objektiiviga pildistamisel võidi Exif-infos kuvada vale fookuskauguse näit
• objektiivide püsivara ei saanud korralikult uuendada
• vead araabiakeelses menüüs
• kaamera muutis AF peenreguleerimise väärtuse -8-le
• ISO vahemiku määramisel Auto ISO-le ei kuvatud ekraanil korralikult abijuhiseid

Lisaks peaauhinnale Suurele Hundile jagati laupäeval, 27. aprillil välja 13 Tantsivat Hunti parimatele loodusfotograafidele kolmes vanuse grupis. Žüriitöö ei olnud lihtne, sest konkursist võttis osa 1383 fotograafi ligi 11 000 tööga. Siiski valisid Rein Maran, Arne Ader, Heiko Kruusi, Tiit Leito, Sandor Liive, Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Urmas Tartes, Sirje Tooma ja Märt Haamer välja ning jagasid tunnustustega üle 120 fotole, mis said koos võitjate kommentaaridega värskelt ära trükitud ka loodusfoto aastaraamatusse.

Overallil koostöös Canoniga oli sellel aastal hea meel anda auhinnad välja lausa neljas kategoorias. Oma fotovarustust saavad täiendada nii parimad loomafotograafid kui ka kategooriate Inimene ja Loodus ning Taimed ja Seened võitjad.

Palju õnne kõikidele võitjatele ja tänud kõikidele osalejatele!

Aasta parimad loodusfotod on üleval Looduseomnbussi lehel.

Kuna kõik küsimused õigesti vastanute hulk oli seekord suhteliselt väike, siis loosisime lohutusauhinnad samuti välja vaid kõik küsimused õigesti ära vastanute vahel. Trükivärske Loodusfoto Aastaraamatu omanikeks said Kaire, Marina, Peeter, Sirje ja Õnneke.

Palju õnne auhinnavõitjatele, suured tänud kõikidele osalejatele ning kiidusõnad Tiit Hundile küsimuste ette valmistamise eest!

Loodusviktoriini vastused